Durreses tegime me tavalisi turistidele omaseid asju. Jalutasime ja pildistasime. Seiklesime mööda linna ja otsisime ideaalset söögikohta. Ei leidnud. Olime näljased, kuid pildistasime veel. Sõime restoranis. Tegime ka seal pilti. Jalutasime edasi ja ostsime postkaarte. Tegime veel pilte. Jalutasime ja jalutasime ja jalutasime. Otsisime postkontorit. Olime väsinud. Ei leidnud postkontorit. Ei näinud majadel numbreid ega tänavatel nimesid. Enam ei tahtnud isegi pildistada. Lõpuks leidsime postkontori. Ostsime postmarke. Olime väsinud. Läksime "koju" ja tegime uinaku. Ärkasime ja käisime söömas. Läksime magama. Siin veel mõned pildid sellest päevast.
Täpselt nii värske nägin ma välja oma esimesel hommikul Albaanias. Ööbimiskohas. Kiisu tahtis Ronni kotile pesa teha.
Linna vanemas osas. Amfiteatri lähedal. Seal oli küll täitsa ilus.
Ja amfiteater ise. Teine osa varemetest oli paksult täis arheoloogia üliõpilasi Itaaliast. Postkaartide järgi otsustades ka üks kolmest vaatamist väärt objektist linnas.
Teine oli suurtükitorn, mille otsas ma hetkel poseerin. Poolik varbasirutus on jäänuk vanadest headest tantsuaegadest ;) Üleval oli väli-ööklubi, sees kohvik. Taustal palmid ja Aadria meri.
Vot selliseid postkaarte sai samast tornist ka osta.
Tänav, millest saab kunagi peamine suvitustänav, mida mööda liiguvad inglaste ja sakslaste ja itaallaste massid. Seal oli kõige rohkem baare, restorane, kohvikuid. Müüdi isegi postkaarte ning suveniire. Paistab ka kolmas vaatamist väärt hoone (loe valge-kollane mošee).
Sellel pildil on asjadest, mis meile silma jäid olemas juhtmed(sel pildil veel vähe), mis igasse suunda päiksekiirtena hargnevad; päikeseboiler ja satelliiditaldrik. Ilmselt ei ole selles riigis keeruline elektrit saada.
Kanad rõdu all (ja prügikasti ääre peal). Aknast on neid niimoodi üpris mugav toita. Kui pilti suurendada, on see trellide vahelt üsna hästi näha.
Päris lõpuni vist täna veel ei jõua, vähemalt selle postitusega mitte. Ei saa pilte hetkel lisada. Viskab errori ette. Võib-olla olengi ma nagu mu hispaania blogi-kaksik alFonso, kes peale reisi Eesti kroonikaid usinalt kirjutama asus, kuid lõpuks vaid 2 osa kolmest valmis sai.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar