
Panin ennast koduarest, täitsa isepanin. Et lõpuks ometi lugeda läbi see hispaania paljukiidetud suurteos. Suur on ta tõepoolest - koos märkustega 860 lehekülge. Kui ma ütleks, et see mulle hullupööra meeldib, siis ma valetaks, sest esimesene katse seda lugeda ebaõnnestus mul juba eelmisel aastal (umbes samal ajal). 3 kuu jooksul suutsin suure vaevaga läbida esimesed 10 peatükki don Quijote ja Sancho seiklustest. Ja nüüd, jätkates sealt, kust varem(oikuiammu) pooleli oli jäänud, avastasin, et lugu kaasakiskuv. Nüüd pöördun tagasi, et lugeda lõpuni 1. osa viimased 30 lk, et hiljem ausalt väljateenitud õhtusöögile teiste inimeste(kes on ka tublid olnud) sekka minna. Aga lugemisplaan näeb ette, et pühapäeva õhtul jõin ma end juba õigeks hispaania filoloogi hakatiseks pidada. "Ja siis tuleb preemiareis PÖFFile" - ütles füürer Anne ja haaras raamatu.