O_o iiik

Balkani saaga

2009-02-10T19:32:00.011+02:00

Ei, ma ei ole vahepeal kuskil seiklemas käinud, see on jätk suvisele reisiblogile. Ronaldile jõulukingiks. Häid jõule, Ronn!

8. osa: Belgrad

Umbes täpselt nii me Serbia pealinna saabusime. Minust õnneks fotosüüdistus puudub. Aga sel hommikul õppisin ma midagi uut ja olulist Balkani rongide kohta: kuidas istmetest magamisaset meisterdada. Istmed tuleb lihtalt alla tõmmata. Piinlik küll, aga oma nelja-aastase Balkani rongides magamise kogemusele vaatamata ei olnud ma seda nippi varem selgeks saanud. Nii tore, et me ülejäänud öö kõval põrandal maganud olime. Piletikontrollid said ilmselt hea kõhutäie naerda :D

Aga rongijaama tuli meile vastu kõige lahedam serblane, keda ma tean. Oot, Petar on tegelikult ainuke serblane, keda ma tean. Igatahes on ta üks ääretult äge tegelane, oma balkanlikult crazyl moel. Edasine oli juba iga seljakotireisija unistus. Jah, me saime tema juures sooja duši(tõsiselt, oli juba aeg) alla ja kõhud söödeti ka täis.

Edasi läksime me linna peale. Meie armas kohalik giid viis meid Doonau äärde ja näitas vana osa linnast. Tanki taga ongi jupp müürist. Tankidest on pilte veel, vaatamisväärsustest (kui välja arvata 2 väga erilist baari, mis vaatamist kindlasti väärivad) mitte ühtegi. Vabanduseks võin tuua vaid selle, et minul polnud kaamera kandmise õigust. Kõik Belgradi ajaloosse puutuv, mida infotulpadelt lugesin, on juba ununenud, aga meelde jäi üks vahva ungarikeelne (justnimelt ungari, ei ole keelevääratus) sõna törökök "türklased".

See siin on esimene õige balkani traditsiooniline baar, sajandist iks. Siis me veel ei teadnud, et edasi tuleb õlle- ja baariralli. Suured tänud fotograafile. Kuidas ma tahaks teada, kas ta oli ikkagi mees või naine.

Järgmise õlle ühendasime ilusa ilmaga ja samaaegselt jäi võimalus nautida vaadet ehk siis vautida naadet parlamendihoonele. Ma nüüd ei tea, kuidas seadus avalikus kohas joomist reguleerib, aga Petari meelest oli see okeika. Seega ka meie ei põdenud. Ahjaa, kõigele lisaks parkisime me end laste mänguplatsi kõrvale. Oioi, see vist ongi dekadents.

Pärast parki käisime me kui korralikud turistid (Moon, ei naera!) veel üht kirikut vaatamas. Googeldades leidsin, et see oli Püha Sava tempel. Meenub Petari jutustus sellest, kuidas rahvas tõmbavat vetsuparalleele, sest valged marmorplaadid fassaadil meenutavad kangesti kahhelplaate.
Njaa, selleks hetkeks olin ma juba parajas õlleuimas. Poistega ei ole üldse lihtne sammu pidada. See aga ei takistanud mind järgmises baaris veel õlut tellimast.

Pildil seltsimees Anne, seltsimees Petar ja muidugi seltsimees Tito, kaamera taga seltsimees Ronald. See baar ongi otsast lõpuni täis igasugust Titot meenutavat kraami. Väärt koht.

Suur juht ja suur naistemees. Ja milline naeratus! Õlled aga olid selles baaris maja kulul :D Kõigepealt saime Titoga hullata ja siis jäi raha ka alles, vähemalt järgmise baarini...

Belgradi mööda ringi tolknedes jäid meie teele rahvariietes tegelased. Hiljem nägime neid ka tantsimas. Kõige huvitavam oli aga kokkuvõttes hoopis blondi neiu naeratus. Ma nüüd ei tea, kas see oli lõuakramp, kuid kuidagiviisi õnnestus tal säilitada sama naeratust mitte ainult kõigil viiel pildil, vaid ka kogu esinemise jooksul.

Ja niimoodi me päeva õhtusse saatsimegi. Petari juurest saime kätte oma asjad ning pärast kiireid hüvastijätu viskipitse viis ta meid autoga rongijaama ära. Ja jah, ta oli päev otsa meiega koos õlut joonud. Ma usun, et ma olen ka kainete juhtidega Balkanil sõitnud, kuid hämmastavalt paljud istuvad rooli napsusena. Sealt tuli ka meie teooria nulltolerantsi kohta. Nulltolerants Balkani moodi seisneb nimelt selles, et ka kaineid juhte tolereeritakse. Roolijoodikuid ma ei salli, aga Balkanit ma armastan, vähemalt sama palavalt, kui on sealsed suved.

Rongiga sõitsime me samal ööl Budapesti, kust Eestisse läks reis juba Atumobiiliga. Katu ja Matu pöördusid nagu meiega tagasi oma eurotripilt. See tähendas, et me sõitsime, ja me sõitsime, ja me magasime Poolas ühes hotellis, kuhu me vastikult hilja jõudsime, ja sõitsime edasi.

Ka seal oli oma eredamaid hetki nagu supibingo (ainuke arusaadav poolakeelne sõna oli supp ning kokku oli menüüs umbkaudu 6 "salapärast" suppi), väike kiirteemaks (ehk kuidas ajada asju Leedu politseiga) ja veel mõned. Üldiselt aga siiski üpris üksluine ja väsitav ots. Mulle meeldib häälega ja rahulikult ikkagi vist rohkem.

Mul said sõnad otsa. Ronn, kui sa leiad, et mul jäi midagi olulist mainimata, siis anna teada ja ma lisan. Ise olen rahul ja mu sisetunne ütleb, et see kirjatükk on täitsa seda pálinkat väärt, mis ma ettemaksuks sain :D

Ronaldile

2009-02-08T11:26:00.004+02:00

...ja teistele tankide huvilistele. Pikemalt juba sel teisipäeval ;)

Don Quijote ja koduarest

2008-11-28T16:12:00.003+02:00

Panin ennast koduarest, täitsa isepanin. Et lõpuks ometi lugeda läbi see hispaania paljukiidetud suurteos. Suur on ta tõepoolest - koos märkustega 860 lehekülge. Kui ma ütleks, et see mulle hullupööra meeldib, siis ma valetaks, sest esimesene katse seda lugeda ebaõnnestus mul juba eelmisel aastal (umbes samal ajal). 3 kuu jooksul suutsin suure vaevaga läbida esimesed 10 peatükki don Quijote ja Sancho seiklustest. Ja nüüd, jätkates sealt, kust varem(oikuiammu) pooleli oli jäänud, avastasin, et lugu kaasakiskuv. Nüüd pöördun tagasi, et lugeda lõpuni 1. osa viimased 30 lk, et hiljem ausalt väljateenitud õhtusöögile teiste inimeste(kes on ka tublid olnud) sekka minna. Aga lugemisplaan näeb ette, et pühapäeva õhtul jõin ma end juba õigeks hispaania filoloogi hakatiseks pidada. "Ja siis tuleb preemiareis PÖFFile" - ütles füürer Anne ja haaras raamatu.

Suur nimekonkurss

2008-11-27T01:56:00.002+02:00

Võtsime endale allüürnikud, vähemalt niikauaks, kuni päris talv kätte jõuab ja külmakraadid tagasi tulevad. Minu uue külmkapi uues sügavkülmikus elavad tänasest pisike lumenaine koos oma lumekoeraga. Ja nüüd on neil nimesid vaja. Tehke oma pakkumine ja küll me parimale mõne mõnusa auhinna välja mõtleme. Juku ütleb ka: "auh".

Hispaaniakeelsed väljendid

2008-11-14T20:09:00.003+02:00

Leidsin ühe lehekülje, mis võiks kõigile hispaania keele õppijatele huvi pakkuda. Täna olen tutvust teinud järgnevatega:
*a buenas horas mangas verdes,
*a bulto,
*a falta de pan buenas son tortas,
*a Dios rogando y con el mazo dando.
Ilmselgelt on mul liiga palju vaba aega :D

Ka meil hakati lõpuks kütma

2008-11-05T02:45:00.004+02:00

Ehk ma viskasin paar halgu ahju. Ja tõin isegi puukuurist briketti. Mõnus oli. Ja soe. Aga lõpuks ei saanud ma selles soojuses magada. Pärast mitut tundi vähkremist pidin ikkagi akna lahti tegema. Vaatame, kas nüüd saab magada...
Head ööd!
Peast soe Anne.

Balkan Productions presents

2008-11-05T02:20:00.003+02:00

7. jupp juulikuisest reisist

2008-10-29T13:17:00.006+02:00

Nonii, lugesin läbi viimase reisijutujupi. Üritan nüüd ennast sellesse kaugesse aega tagasi viia. Jah, midagi hakkab vaikselt meenuma. Et siis pigem hilja kui mitte keegi.

Rongist ronisime maha. Ostsime viimase raha eest kohvi. Millegipärast meenub, et neil polnud tualettruumi (ju siis oli tarvis). Siiski ei saanud me veel riigist lahkuda. Postkaardid! Saatmata, tegelikult isegi kirjutamata-margistamata. Aga see-eest oli meil neid mitu. Parkisime end bensiinijaama ette varju alla ja võtsime selle suuremahulise töö ette. Järgmiseks oleks postkontorit otsima hakanud.

Aga seda me ei leidnudki, sest enne meelitati meid kõrval asuvasse kalarestorani sööma. Meid teenindas 13-aastane tüdruk, kes rääkis inglise keelt(ei ole liiga tavaline seal riigis) ja hästi. Hiljem uurisime välja, et ta elab muidu USAs ja oli koju suvitama tulnud. Tema kätte jätsime ka postkaardid. Ronnil oli muidugi pärast piinlik, sest oli Eszterile inglise keeles kirjutanud, milline pommiauk Albaania on. Minu omad olid diplomaatilisemalt kirja pandud. Posti ta need igatahes pani. Ma pole küll arvet pidanud, aga mõningast tagasisidet kohale jõudnud postkaartide omanikelt on tulnud küll. Mattias:" Väga kelmikas postkaart oli :D". Oli, Matu-Katu/Katu-Matu oma eriti.

Järgmised kilomeetrid liikusime taksoga, piraattaksoga. Ja seda kuni Makedoonia piirini. Jalutasime üle piiri. Huvitav, kui Makedooniasse siseneda Albaaniast, siis uuritakse tervisekindlustuse kohta, Serbiast minnes ei küsita mitte kui midagi. Makedoonia poolel hakkas jahe. Vaheldumisi hääletamisega tegime ploomikivide kaugussülitamist. Kaotasin (Kaotamisest rohkem vihkan ma kaotuse tunnistamist). Ennast lohutan sellega, et polnud suur kaotus.

Makedoonias liikusime edasi juba traditsioonilisemal viisil - häälega. Vähemalt kuni Skopjeni.

Sellega tegeles Ronn (kohe näha, et linnalaps), mina võtsin samal ajal rekka rajalt maha. Teed ületades, nii muuseas. Maha ronides sain veel ühe ilase musi põsele. Järgmist autot ootasime ikka veel meid jälitava vihmapilve all. Aga peale saime.

Skopje rongijaamas.

Seal tuli meil rongiplaanis näidatust kolm tundi rohkem oodata. Sisustasime järgmiselt: kogu sularaha vahetasime õlle vastu (dinaare jagus täpselt nelja jaoks), markeriga kaunistasin oma Mati, Ronn mängis kaameraga. Ja lõpuks, kui me juba lootust kaotama hakkasime, tuli ka rong. Kõrval olevas kupees möllasid austraalia mate'id. Aga meie keerasime põrandale magama. Hommikul avastasime, et istmetest saab ka hoopis mugavama aseme valmistada. Eks iga reisiga saa targemaks ;)

Järgmist päeva alustasime Belgradi rongijaamas. Petar (tema kann kaunistab ühe eelnevat sissekannet) tuli meile sinna autoga järele. Kui vaid igas rongijaamas nii hea käpp sees oleks...

Aga sellest kirjutan kunagi tulevikus. Nüüd tuli uni. Head ööd!

Kuidas saada aru, et koer on prügikasti kallal käinud?

2008-10-28T22:41:00.002+02:00

Meie peres käib see lihtsalt. Loom ise muidugi on kaval. Tegutseb kiiresti ja jälgi ei jäta. Ainult nätsuga läks sel korral pisut nihu. Jäi teine kasukasse kinni.

Nojah, mis mul muud üle jäi kui võtta käärid ja ... Nagu väike laps. Vahest Kätu ei pannudki mööda, kui ta ärasaatmispeol teda tutvustas kui minu poega (ja mitte kui koera).

Ja Dolce vitas sõin kõhu pastat täis, ja hää oli, ja suur, ja ma ei jätnud ühtki makaroni järele. Ikkagi viiking!

Jah, taas üks päev korda läinud.

Piretile

2008-10-26T01:57:00.003+03:00

Sain su kirja ja postkaardi kätte. Nii armas. Aitäh! Eile oli mul esimene soolaleivapidu. Tallinnast tulid Katu ja Siim ja Ronn. Kui nemad saabusid, siis ma selle avastasingi. Tartut esindasid Eve ja Anton.

Meil on 4 korteri peale ühine postkast ja kui ma selle avasin ja sealt üks mitte-arve ja mitte-reklaam välja kukkus, siis ma kohe lootsin, et äkki on mulle, äkki miskit põnevat. Ja mul oli õigus. Mulle! Ilus kiri ja postkaart. Läheb seinale ;)

Ja sulle, kallis Piret, panen ma teele õhubesiikod ja pastaka panen ka sooja, et hiljem üks paber määrida ja Oviedosse saata.

P.S. Kella keeran ka.

ood öisele õgardlusele

2008-10-18T11:50:00.003+03:00

Jah. Veinikesega tulevad alati hea mõtted. Nagu kell kaks öösel potitäis läätsehautist teha ja siis see ära süüa. Mmmm, küll oli hea. Üldse oli eile taas produktiivne päev.

Evega luurasime orkutituttavaid, vaatasime youtube'iklassikat (escúchame mujer, crazy indian music video ja sometimes, et mõned ära mainida) ja viisime tema juurest ära teleka. Minu elu-magamis-söögituba-tantsusaali (seda ruumi jääb küll iga päevaga vähemaks) külastab nüüd aeg-ajalt dr. House (kas keegi oskab öelda, mis on luupus?). Njaa, alo tv puudumist see küll ei korva, aga kui ma parasjagu selle puudumise pärast patja nutan, käib taustaks küll. Teleka tassimine neljandalt korruselt alla ja seejärel teisele üles on käkitegu, onju Eve? Tugevatest eesti naistest juba siin riigis puudust ei tule.

Töömees Rubio abiga saime teisegi köögikapi seina. Hea naaber (mina otseloomulikult olen) toksib ikka peale üheksat.

Piipu tegime ka. See pahe on vahepeal kalliks muutunud, sest nüüd maksab pakk vesipiibutubakat Universaal universumis 73!!! krooni. Kas sellist Eestit me tahtsimegi? Jäta või suitsetamine maha... Vähemalt on piim odavamaks läinud :D Kas piimasupi uus tõus?

Ja Moonikesega jõudsime pool naistekat maha pidada. Kalli tupsi ja odava(ei ole halva sünonüüm) tudish piip veiniga. Mina tegin reklaami Jüri Talveti loengule ja "Tormese Lazarillole", Moon andmesisestusele ja rahvatantsuhuvilisele ungarlasele.

Ufobeebi Juku ütleb auh.

Juku neljas pidu

2008-10-07T17:07:00.012+03:00

Võtan esimest korda elus teise kursuse aineid. Et siis neljandal ülikooliaastal. Seda pidi tähistama ja tähistasingi, oma teise kursusega. Ja Juku käis ka. Edasi tulevad vaid fotosüüdistused. Piltidel fotosüüdlased. Zavoodi Juku edasi minna veel ei julgenud, aga teinekord teeme selle triki ka ära.

Otsekui Elmeri ja Harrieti perekonnaalbumist välja rebitud.

Ega see, et ta Helenit ninnust hammustada proovis, tähenda kohe, et ta kuri oleks.

Enne lauajalgpalli ja Norat. Juku on veel täitsa üleval.

Aga vahepeal olid kratid Tauno jope minema tassinud, ühes autovõtmetega. Pildil on ilusasti näha, et püstijalu ja silmad mõningal määral lahti(hiina stiilis) on ka peol võimalik magada. Krista mängis kaasa.

Helenil on võlukott. Sealt saab õltsi, Marie küpsiseid ja Laysi krõpsu.

Armastus käib ikka kõhu kaudu.
Üks ilus, igati ilus ülesvõte. Eeskuju võtsime siit ja siit

Millal teie viimati kastanimunadest loomi meisterdasite?

2008-09-28T20:45:00.003+03:00

Meie Jennaga tegime seda täna. Suure hooga korjasime kõigepealt kilekoti kastanimunasid ja tammetõrusid täis, suurem osa kükitab ikka veel seal. Mõnest said aga vahvad loomakesed.

Juku

2008-09-19T22:15:00.003+03:00

Iga lapsevanem on uhke oma järeltulijate üle. Nii ei saanud minagi muudmoodi, kui riputasin üles mõned võtted oma proto-lapsest aka paharetist. Emme kutsub teda lihtsalt kriipsujukuks. Lokaatorid on tal igatahes tasemel.

Kätu läks

2008-09-09T19:03:00.007+03:00

Kätu ja Grete ärasaatmispidu oli ühtlasi Juku päris esimene (Tartu?) pidu. Väike Juku oli staar. Ainult Kätu ja Grete said rohkem tähelepanu. Ja hiljem, kui muusika mängis ja inimesed tantsisid, magas Juku laua all ega teinud piuksugi.
Mitteametlik värv oli must.
Ja Piret jätab mu ka varsti maha...
Jah, hispaanlased võivad ta ju semestriks endale saada, aga kunagi tuleb ta ikka tagasi.
Kuldne ülbikute trio. Kalli-kalli!

2008-09-04T21:39:00.003+03:00

Käisin Budapestis (eks ikka pálinka)...
... ja käisin Viinis (mitte segamini ajada viinaga).

tüdruk ja koer

2008-08-31T01:13:00.004+03:00

Suwalki, Poola. 01:48 - bussi ei ole. 03:40 buss ikka veel ei tule. 04:40 - ei midagi. Kuid siiski siiski, bussipeatuses on üks kodutu kuts ja üks eesti tüdruk. 05:00 on nad ootamisest väsinud. Pool tundi veel ja taevas tõmbab heledamaks. Tõuseb päike. P***e Ecolines ja buss. Liikuvad linnast välja. Ja vahepeal saab kuts endale nime: Juku. Ja nad hakkavad kodopoole hääletame. Kaksteist tundi ja 5 autot hiljem on nad Tartus.

P.S. Kodutu tüdruk(Tartust rääkides) ja tema ikka veel kodutu koer otsivad nüüd Tartus elupaika.

alBaania III

2008-08-20T22:16:00.013+03:00

Jätkame siis sealt, kust viimati pooleli jäi - Albaaniast.Üks neist rohketest linnavaadetest, mida me usinasti klõpsisime. See on juba kuskilt kõrgemalt.

Mängul nimeks sel korral Õige valik. Reeglid on lihtsad. Vali välja üks nupp (minu kõhul) ja vajuta. Ja kui hästi läheb, siis jõuad baari.
Sinna sattusime juhuslikult. Ukerdasime rahulikult mööda linnatänavaid. Ikka kõrgemale ja kõrgemale. Ja jõudsime päris mäe päris tipus asuva päris kõrge majani. Ja katusel oli baar. Ja tapitat pakuti isegi õlle kõrvale. Pluss ilusaid vaated sini-sinisele merele. Sealt on pärit ka KatuMatule(teate küll, millest ma räägin) saadetud postkaart ;)

Ei, ma ei olnud baarist tulles nii purjus, et oleks auku kukkunud. Naeratus reedab kiiresti, et tegu on puhastverd poose-poosega. Aga linnas ringi kõndides oli 15 minuti jooksul keskmiselt 5 võimalust auku kukkuda. Hiljem leidsime sellele ka loogilise seletuse - Albaania ekspordib asfalti. Ronald oma tavalises olekus aka ennast katsumas aka romantika muulil. Aga kui tausta ka tähele panna, siis nii näeb linn välja, kui sinna tulla italjaanode maalt. Need majad olid niiiiiiiii vahvad, igaüks neist vähemalt kahevärvline.Fassaaditööd Albaania(???) moodi. Eks tehke järele.

Siis tuli taas väss ja me läksime tuttu. Vaevalt jaksasime end õhtusöögiks õue vedada, et siis taaskord unede Matide ja Katidega jätkata.

Tuli hommik. Tuli rongijaam. Tuli ka rong. Enne tuli muidugi pilet osta. Ehk siis kuidas ma magama jäin ja mu kõva pea muudkui kops vastu akent käis. Tulemus on pildilt näha ;)

Samal ajal leidis Ronn endale muud tegevust. Kommionu (tegelikult pigem ploomionu) koos oma uute sõpradega.

Rongijaam. Sellised nad seal raudtee ääres olid. Tegu ei ole mahajäetud sööklaga! Aga katusel on meil päikesepatarei.

Sest mulle meeldib. Looduspilte on meil ka. Mitu. Huvi korral võin näidata. Rongisõit läks maksma 37 krooni. Ilmselgelt tekitasime me rongis elevust. Ka peale seda, kui neil õnnestus leida üks poiss, kes inglise keelt rääkis ja kellel lasti välja uurida, kust me pärit oleme. Makedoonia piiri lähedal ronisime maha. Õhtul olime Makedoonias, aga sellest juba järgmises sissekandes.

Enne aga mõned märksõnad Albaanias tehtu-nähtu kohta. Kindlasti oli rohkem kummastust tekitavat, aga hetkel tulid meelde järgmised.
Tänavanimed ja -numbrid: pole. Ka linnakaarti ega eesti mõistuse jaoks loogilist tänavavõrgustikku.

Suured augud tänavates. Laternapostid, mis on kaardus nagu vibu. Kahe posti vahelisel alal mahub kaks kõrvuti kõndima, postist möödumisel peab üks pool-limbot tegema.

Prügi: vedeleb absull igas võimalikus ja võimatus kohas.
Juhtmed, mis ristuvad ja ühendavad üht elektriposti kümne majaga. Õnneks ei saanud me teada, mis tormi ajal nendega toimub. Samas kujutan ma üpris elavalt ette, kui tore võiks olla seal elektrikuna töötada. Mäkaiveri osavus kombineerituna Sherlocki detektiivioskustega hakkaks juba looma.

Katkiste akendega rong. Ja siiani ei tea, mis juhtus.

"Mul on kõht tühi," tsiteerin iseennast. Ronn teab, millest ma räägin. Siiani on minu kõhutühjusel ja Ronnil püsisuhe. Ronni nähes läheb kõtu automaatselt tühjaks. Eilsel öölaulupeol näiteks.

Kuidas me siis Albaaniaasse ikkagi sattusime aka "meie" lugu? Reisi alguses oli plaan täpselt nii paigas, et suund oli selge - Balkanile. Otsus seiklema minna tuli 2 päeva enne starti. Tee peal küsiti meilt otseloomulikult iga kord üht ja sama küsimust: KUHU? Eks me siis rääkisime nii kaua neile, et Albaaniasse läheme, kuni jäime ka ise seda uskuma. Ja sinna me jõudsime.

Aga tegelikult läheb "meie" lugu hoopis kaugemale tagasi. Siimu ja Mariuse korterisse kolm aastat tagasi. Sellesse hetke, kui me peol X tuttavaks saime. Ja häälega reisimisest rääkima hakkasime. Suusoojaks sai ka räägitud sellest, kuidas koos seiklema võiks minna. Noh tavaline kahe võõra vaheline vestlus. See on siis Ronni versioon. Mina mäletan vaid roosa särgiga, kuid sõjardi olekuga noormeest.

Edasi...mina aasta Hispaanias. Nüüd oli Ronn aasta Ungaris. Siis tuleb Katu aiapidu juulikuus. Jutuks tuli, et minu reisikaaslane oli alt ära hüpanud. Mõned päevad hiljem olime me näpp püsti tee ääres. Selles mõttes, Ronn ruulib. Ahjaa, vahepeal olime me ka ikka mõned korrad/peod näinud.

alBaania II

2008-08-06T13:21:00.001+03:00

...kolm pasteedivõileiba hiljem.

Durreses tegime me tavalisi turistidele omaseid asju. Jalutasime ja pildistasime. Seiklesime mööda linna ja otsisime ideaalset söögikohta. Ei leidnud. Olime näljased, kuid pildistasime veel. Sõime restoranis. Tegime ka seal pilti. Jalutasime edasi ja ostsime postkaarte. Tegime veel pilte. Jalutasime ja jalutasime ja jalutasime. Otsisime postkontorit. Olime väsinud. Ei leidnud postkontorit. Ei näinud majadel numbreid ega tänavatel nimesid. Enam ei tahtnud isegi pildistada. Lõpuks leidsime postkontori. Ostsime postmarke. Olime väsinud. Läksime "koju" ja tegime uinaku. Ärkasime ja käisime söömas. Läksime magama. Siin veel mõned pildid sellest päevast.
Täpselt nii värske nägin ma välja oma esimesel hommikul Albaanias. Ööbimiskohas. Kiisu tahtis Ronni kotile pesa teha.
Linna vanemas osas. Amfiteatri lähedal. Seal oli küll täitsa ilus.
Ja amfiteater ise. Teine osa varemetest oli paksult täis arheoloogia üliõpilasi Itaaliast. Postkaartide järgi otsustades ka üks kolmest vaatamist väärt objektist linnas.
Teine oli suurtükitorn, mille otsas ma hetkel poseerin. Poolik varbasirutus on jäänuk vanadest headest tantsuaegadest ;) Üleval oli väli-ööklubi, sees kohvik. Taustal palmid ja Aadria meri.

Vot selliseid postkaarte sai samast tornist ka osta.
Tänav, millest saab kunagi peamine suvitustänav, mida mööda liiguvad inglaste ja sakslaste ja itaallaste massid. Seal oli kõige rohkem baare, restorane, kohvikuid. Müüdi isegi postkaarte ning suveniire. Paistab ka kolmas vaatamist väärt hoone (loe valge-kollane mošee).
Sellel pildil on asjadest, mis meile silma jäid olemas juhtmed(sel pildil veel vähe), mis igasse suunda päiksekiirtena hargnevad; päikeseboiler ja satelliiditaldrik. Ilmselt ei ole selles riigis keeruline elektrit saada.

Kanad rõdu all (ja prügikasti ääre peal). Aknast on neid niimoodi üpris mugav toita. Kui pilti suurendada, on see trellide vahelt üsna hästi näha.
Päris lõpuni vist täna veel ei jõua, vähemalt selle postitusega mitte. Ei saa pilte hetkel lisada. Viskab errori ette. Võib-olla olengi ma nagu mu hispaania blogi-kaksik alFonso, kes peale reisi Eesti kroonikaid usinalt kirjutama asus, kuid lõpuks vaid 2 osa kolmest valmis sai.

alBaania

2008-08-06T10:39:00.006+03:00

Lukustan(piltlikult, sest uks tegelikult lukku ei käi) nüüd end oma tuppa ja luban siit mitte enne lahkuda(v.a. need kõige khmm... kriitilisemad pausid), kuni lugu ilusa lõppu saab.

Durresi bussi (vaevalt küll selle, mille ajad sõber välja otsis) igatahes me napilt enne südaööd koos oma vastleidud, kuid peagi hüljatud Makedoonia albaania sõpradega peatasime. Järgmine peatus-piir. Sealt alates hakkasime me maksma - alustuseks 1 euro per lõust.
Selle piirimaksuga, nagu ma nüüd tagantjärele lugesin, on üpris segased lood. Enne oli 10, alates aastast 2008 on 1 euro. Kuskil küsitavat siiani 10 ning teinekord ei küsita mitte midagi. Väljumisel tuleb samuti euro maksta. Meilt sel korral ei tahetud. Wikitravelil oli kordki õigus :D Samas, kui arvestada nende vihaseid passitempleid, saan ma täitsa aru, miks seal tindimaksu küsitakse.

Durresi, mis jäi ka meie reisi kaugemaks paigaks jõudsime me pool viis (varahommikul?). Tänu kalamehe sõbrale (universaalne abivahend Albaanias nii motoriseeritult kui ka jalgsi liiklemiseks) ja sellele, et magamiskoti abil end bussiukse vahelt puhuva tuule kindlaks tegin, õnnestus need neli tundi siiski maha magada.

Igatahes, sel varahommikul hüppasime me bussist maha ega saanud mitte midagi aru. Olime "kohal". Mulle (võib-olla ka Ronnile) omaselt x-kellaajal y-riigis. Netist leidis vaid 3 hotelli andmed, kuigi linn ise oli ilmselgelt majutusasutusi täis. Läks valgeks. Istusime rannas, sõime šokolaadi ja kalaküpsiseid ning pahurdasime (mitte segi ajada kaklemisega, milleni me reisi jooksul ei jõudnudki). Ja läksime hotelli otsima. Esimene, kust (itaalia keeles) küsisime, oli täis. Otsingud kõrvaltänavalt lootuses, et seal mõni mittetäitunud ning odavam leidub nimetasime ruttu jalutuskäiguks umbtänavate võrgustikus. Kell oli ikka veel vara, kui kodumajutus meid leidis. Pool üheksa (suur aitäh eelmistele, kes varem minema sõitsid) saime lõpuks tuttu.

Keskpäeval, selleks ajaks saime jälle hästi läbi, läksime linna avastama. Kõige olulisema olime küll juba saabudes teinud: kõik muu võib ju odav olla, aga prügivedu on ilmselgelt liiga kallis. Pildil valvekuked. Et naabrid igasugust jama sinu prügikasti ei paneks. Haisegu pealegi TASUTA tänavatel. Ja eks asotsiaal-kassid ole ka omal kohal prüginivoo vähendamisel.Tänavatel igatahes prügikaste oli, ja piisavalt, ja need ei olnud isegi täis. Prügi aga vedeles igal pool. Lisaks sellele, et silma riivab, kujutage ette seda aromaatset linnaõhku. Siin soovitakski taaskord kalamehe sõpra. Ellu jääda aitab ka keha enda kaitsereaktsioon kaotada igasugune lõhnatundlikkus.

Aga odav oli seal küll. Väljas söömine (ühel tänaval ei haisenudki), jäätis, postkaardid (markide hankimine oli juba keerulisem) ja transport. Teel vanalinna või vähemasti suunas, kus arvasime see asuvat, leidsime rongijaama. Vanade rongiskelettide...
... ja värskemalt haavatud, kuid ometi töökorras ametikaaslastega.
Meie nimetasime neid kuuliaukudeks. Ilmselt on asjal siiski mõni muu loogiline või ebaloogiline seletus, milleni me sel korral ei jõudnud. Kuna esimene kokkupuude rongiliiklusega oli põnev, siis niimoodi otsustasime vähemalt Makedooniani tagasi reisida. Siinkohal pilt sellest, kuidas rongijaamast välja saab.
Aga nüüd kirjutasin ma end tühjaks: "Ronald, MUL ON KÕHT TÜHI!" Teen pausi.

3. peatükk

2008-08-01T10:43:00.007+03:00

Et siis hääletame edasi. Serbiast, kuhu me eelmise peatüki lõpuks jõudsime.
Mingil põhjusel(ärge küsige miks) otsustasime kasutada vana head palinka-kollasest-kruusist nippi. Mis ka otseloomulikult töötas. Minu esimene makedoonia rekkajuht viis meid ilusasti Serbia-Makedoonia piirile. Seal kobisime autost maha ning ületasime passid hambus(eks suurendage pilti, kui muidu ei usu) piiri.
Makedoonia tervitas meid päikese ja koer-vaipadega. Päike ning varjus lebavad sajad ja sajad koerad saatsid meid läbi terve riigi. Isegi siis, kui vihma tibas, piilus kuskilt ikka päike. Pärast Ronni esimest kempsutraumat(auk poti asemel), rekkaparkla kõrval toiduvarude hävitamist(mul oli taas kõht tühi) ning mõningast hääletamislaadset tegevust liikusime me järgmise rekkaga Skopje suunas. Pildil parempoolne mees on siis minu teine makedoonia rekkamees, reisi lõpuks sai neid kokku kolm.
Mees oli muhe. Tegelikult makedoonlane, töötas Sloveenias ning taskus oli Bulgaaria pass. Algelises inglise-slaavi keeles paljude käeviibetega saime maast ja ilmast räägitud. Lemmikväljendiks too much problem. Kui ta aru sai, et me vaatamata tema sajale soovitusele siiski bussi asemel autostopata kavatseme, meisterdas ta meile järgmise plaani. Skopjes pargime rekka ja läheme sööma, siis viib meid oma väikeautoga õigesse linnaotsa. Selles rekkameeste restoranis söötsid nad meil kõhu head makedoonia toitu täis. Selleks, et kurk ei kuivaks, kastsid vana hea Skopsko õllega. Kuulsime lugusid makedoonlaste müstiliselt suurtest alkoholikogustest ning saime mehelt küllakutse. This is Macedonia. Onks lasi 200 gr rakit(enne kuigi palju õlut ka) ning siis läksime sõitma. 3 minutit hääletuspunkti jõudmisest olime juba Yugo marki autos ja teel Ohridi järve suunas.

Autos tegime plaani B, et kui häälega ei saa, siis läheme ööbussiga Albaaniasse. Struga linna bussijaam oli muidugi huvitav. Linna ääres peidus ning nägi välja hüljatud. Buss, nagu me hiljem teada saime, tuli peatada hoopis linna läbiva tee ääres käega viibates.
Linnas oli ka valgusfoor, kuid arvatavasti olid linnaisad unustanud maksta elektriarve. Ja asfalti asemel kasvas ohutussaarel rõõmus rohi.
Kuna läks pimedaks ja bussini oli üle 2 tunni aega, siis käisime me järves ujumas. Ronn küll blokkis algul, aga lõpuks nõustus minu SUURE soovi(ilmselt peaksin nüüd elu lõpuni tänulik olema) meie tihedasse ja karmi päevaplaani lükkima ning mind ujutama. Siis leidsime ka uued sõbrad.

Need ongi need makedoonia albaanlased, kelle eest meid terve päev oli hoiatatud. Kaks 15-aastast poissi. Olid jalgpallilaagris. Nii palju siirast huvi ja küsimusi. Väga sümpaatsed noormehed. Tahtsid meile isegi burekit või jäätist osta :D Ja lõpuks ootasid meiega bussi, endal külmast ninad sinised. Ah, Makedoonia oli sel päeval eriti muhe.

2008-07-31T13:35:00.003+03:00

Puhh... Magasin 12 tundi. Nüüd ootan, et must jälle inimene saaks ning ja tundetuimus üle läheks. Reisi, kiirustamise, magamatuse ja perekondlikute põhjuste koosmõjul olen ma juba ei tea mitmendat päeva emotsionaalne hälvik. Kui ma sellest üle saan, siis panen kirja ka kõige eksootilisema osa - Albaania kroonika.
Oma kodu ja oma muusika ja aeglases rütmis kulgemine (vahest üks hea raamat) peaks aitama.
P.S. Eile nägin surnuaias hauakivil perekonnanime Ojaperv, reisitrauma tõttu läks aega, kuni "perv" oma õige tähenduse kallas, äär tagasi sai.

Budapest ja Serbia

2008-07-27T17:03:00.013+03:00

See sissekanne tuleb Budapestist, kuhu me tána elusana ja táie tervise juures tagasi jóudsime.

22. juulil árkasime hilja ning passisime kaua Budapestis - sai ju eelmisel óhtul veinibaaris káidud. Selleni me eelmise sissekandega jóudsime. Seal me jóime end váága ilusaks. Ühed rohkem... ...ja teised veelgi enam. Pildil Eszter ja Petar.Párast váikest vahejuhtumit telefoniautmaadiga jóudsime me siiski ónnelikult koju.
Járgmisel páeval táiendasime me enne linnast lahkumist kaubandusekeskuses toiduvarusid ja tegelesime muude Viru Keskusele au tegevate meelelahutustega. Mina leidsin endale náiteks uued kápad.
Sealt orienteerusime metroode ja bussidega (pole elu sees nii palju jánest sóitnud kui magyarite pealinnas) linna áárde, kust üks burksi ógiv triiksárgis mersuvend meid kiiresti peale korjas. Edasi saime Rumeenia ungarlasega, kes meid Szegedi láhedal bensukasse játtis. Oli óhtu ning otsustasime proovida vana head Kaunase nippi, mis meile ka sel korral ónne tói. Panime válja sildi, kallasime kollase kruusi palinkat táis ning enne kui teise ringiga ühele poole saime, olime end juba autole seletanud.
Serbiasse Nishi jóudsime peale südaööd. Sinna viis meid eelmisest bensukast leitud bulgaarlane, kes tuli ei-tea-kust, pagasiks nokamüts ja lóhnakuusk ning kes üle kóige eelistas raadiost kuulata lembelaule. Nishis keerasime bensuka taha vóssi tuttu. Ehmatasime poolsurnuks ühe metsapeatust tegeva naisterahva ning árksasime keskmiselt iga poole tunni tagant. Lisaks hakkas 8-paiku vihma tibama ning umbkaudu pool tundi hiljem saime oma laiskusest üle ning lükkasime laagri kokku.
Lábisime hááletaja rutiinsed hommikused pesen-bensuka-vetsus-hambaid ning vótan-bensuka-ees-hommikueinet rituaalid. Sealt leidsime ka uue sóbra, kellest saime ilusa fotoseeria.
Nimeks andsime talle Fu-Fu aka Serbia sójaroimar Fufu (Ronni jaoks). Fuu oli ainuke sóna, mida me pidevalt kasutama pidime, kuid mida ta sellele vaatamata ára óppida ei tahtnud.
Fu-Fu játsime siiski bensukasse ning liikusime Makedooniasse.
Sellest samast bensukast alates jóudsime ka tsooni, kus autonumbrimárk ning see istuvate inimeste rahvus ei olnud vastavuses. Valdavuses olid válismaised saksa, prantsuse ja itaalia autod, kuid sees istusid eelkóige türgi rátipead ning muud liba-lááneeurooplased.

Nüüd ma vásisin ára, aga kindlasti játkan láhiajal.

Ungarist

2008-07-22T13:55:00.012+03:00

Proovin teha lúhikokkuvótte meie reisist Budapestini.
Esimesel páeval peatasime Párnus Kaubamajaka juures teed úletades leedukad ja hángisime nendega terve páeva ja suurema osa Baltikumist. Úhe otsa pidime ka siiski óhtul hááletama,. Jóudsime Kaunase juures olevasse bensukasse, eks ikka sellese samasse, kus mulle iga kord káia meeldib. Ronald úritas meile kúll autot sebida, kuid siis meenus meile Viru Valge, mis Ronni kotis elas. Siin úks ilus pilt ... Kuid ka seal ei ónnestunud meil kaua passida. Kóigepealt kinkis úks leedukas meile ólled ja siis vedas úks abialupaar meid oma koju. Kaunase Peetri kúlasse. Kuni Rei (hárra abikaasa) kasiinos káis ja nende viieaastane laps hambad laiali oma toas magas, jootis Silvia (proua abikaasa) meid shampusega. Ei oska kommenteerida, kaua me niimoodi lállasime, aga hommikul olin ma ilus. Pildil meie hommikupiknik nende verandal. Kaunase láhedal hááletasime kaua. Seal kohas, mis pildil on, me peale ei saanudki. Igavuse peletamiseks tátoveerisin endale markeriga talla alla "Poola!"Ja siis me jalutasime. Nagu oleks Járvevana teed pidi liigelnud. Póikasime sisse poodi ja káisime ujumas. Krokos Tillise nóudmisel. Pildil Ronn ja Krokos Tillis, meie kuri krokodill, kes meid Albaanias pahade eest kaitseb. Lópuks otsustasime ikkagi edasi hááletada. Kell vóis olla kolm, kui me Kaunasest minema saime. Poola jóudes tegime vóssis váikse uinaku ja siis vótsime Bulgaaria rekka rajalt maha. Pilt selles samas rekkas. Seal me ka ööbisime. Úlemisel riiulil móótudega 40x60x200. Sama rekkaga lábisime veel Slovakkia ja jóudsime kolmanda páeva óhtusel ajal Magyarorszagi aka Ungarisse. Ööbisime Budapestis Ronni sóbranna juures.Esmaspáev ehk siis eile oli kóige produktiivsem páev üldse. Maksime ára parkimistrahvi ja láksime veinibaari. Pildil on jáádvustatud meie teistkordne sisenemine.Surematu kuulsusega baaridaam Mátra Borozost Rasvavóiku Kuskil kolmanda veinikannu ajal. Sellise pildi saab, kui öelda "Poola". "Eesti" ei jáánud pildile.

2008-07-18T05:29:00.001+03:00

Läksin seiklema. Ronni võtsin kaasa.

Mulle jäeti kiri....

2008-07-13T12:05:00.003+03:00

Palun pöörduge Ida Politseisse. Teie jalgratas on seal, meil ei õnnestunud Teiega ühendust saada.
Politseivaneminspektor
K.Reiman

Juba kontrollisin, ratas on tõepoolest lännu.

kujundmagamine...

2008-06-30T01:24:00.002+03:00

...aka Piret, Anne ja Kätlin. Leidsin ilusa tudupildi. Ei ole lavastatud. Täpselt sellises poosis ja kompositsioonis me oma loomulikust andekusest Kätu elutoas ära kukkusime. Ja uni oli oikuihea. Pühendatud asjaosalisetele - selle aasta kõige parema siesta eest.

www.videokas.com

2008-06-12T00:31:00.002+03:00

Niimoodi sisustan ma oma kauaoodatud "vabadust"

2008-06-11T15:39:00.001+03:00

Vahest täitsa tihti viib me kallis Tartu ülikool mind vot täpselt sellisesse meeleollu.

2008-05-26T22:23:00.000+03:00

21 päeva

2008-05-15T11:26:00.001+03:00

Hoy he soñado con mi cachimba: llevo 10 días sin fumar.

2008-05-09T17:40:00.002+03:00

Hoy ha sido un día muy bueno. Me han llegado los resultados. :D:D:D no tengo que hacer el exámen final de sintaxis. Ni una sola clase más con el maestro de los codazos.

Kevadpäevad

2008-05-07T08:36:00.003+03:00

Ehk kuidas me Tartus vaba aega veedame. Sööme Pirol. Näljaste naiste värk. Ja tegelikult olime me just oma esimese ühise hispaania keele tunniga hakkama saanud:
¡Hola! Diez cervezas, por favor.

ole

2008-04-20T23:47:00.000+03:00

Paabelis näeme

2008-04-20T16:03:00.002+03:00

UUEM JA ILUSAM

2008-03-31T03:19:00.004+03:00

Et siis blogist rääkides. Vähemalt väliselt. Toa aka kapitaguse tõstsin ka ümber. Nädal aega tagasi. Kõiges on süüdi kevad, kohe sunnib laamendama.

Ja varsti on mul sünnipäev. Jeiiiiiiii! Kakskümmend kaks (mi vigésimo segundo aniversario - kaunis, kas pole?) ja siis saab minust ka taks. Sellest tuleb meie (taksiklubi) parim aasta. Sest meil on kokkulepe. Ja 22 on ilus number. Järelikult ka hea vanus.

Moonile ja Matsile saadan õhusuudlusi. Mmmmmuah.Lähme varsti jälle pinksi mängima. Hoolitsega Linda eest ähästi ;) Mäkaiverdamiseni!

jugando con la nieve y tomando varblane

2008-03-27T13:24:00.001+02:00

Miks mulle ikkagi häälega reisida meeldib

2008-03-24T23:09:00.002+02:00

Viimane marsruut Tartu-Pärnu-Tallinn kolmnurk. Teisiti tuntud ka retkena esivanemate radadel. Reisikaaslased olid mul mõnusad - Moon ja Mats; ja ega ma teistsugustega rändagi.
Tegelikult oli meil vähemalt Pärnusse plaanis bussiga minna, aga välja kukkus ikka nii nagu alati. Teeääres Pärnu sildiga. Just siis, kui pimedaks läks. Aga veini jõime valges, Selverist (pühadeks kohustuslik kohupiima ja munade varumine, ja KALEVI kommi sai ka selle n-ö kokkuhoitud raha eest osta :) väljudes ja bussipeatuses teed rüübates oli veel päris päevane. Aga peale saime kiiresti ja juht oli tore, mängis Pärnus meile taksot. Ei ole veel kuulda olnud, et mõni bussifirma sellise teenusega turule oleks tulnud. Võib-olla ma siis isegi kaaluksin bussiga sõitmist, nii vahelduse mõttes.
Pärnu-Tallinn otsa sõitsime järgmise paarikesega. Meil oli metsapeatus ka. Aga üldse mitte selline traditsiooniline. Juht märkas vihta-luuda teeservas ja seal samas lähedal üht meest: kükitas teine metsas ja tegeles millegi salapärasega. Ja nii meie juht tagasi keeraski, et välja uurida, mida too seal teeb. Edasi sõitsime juba uus kadakaviht pagasnikus. Järgmisel korral ostan endale luua, ausõna.
Kolmanda autu saime juba tutvuse poolest. Nii tore, et mõned inimesed siiski organiseeruvad ja nende seltsikaaslased aka kaasvõitlejad neid ja nende totakaid sõpru peale korjavad ja Tartusse tagasi toovad. Muidu me vist olekski jäänud Mõigu bussipeatusesse ja veel pikalt vestelnud teemal, kuidas näeb välja kahe vikerkaarevärviliste (või oli see vikerkaarevärvides, loo seisukohalt siiski tühine erinevus) rastapatsidega tüübi häälega reis mööda Euroopat. Lõbus oli meil küll - eks proovige seda endale ette kujutada. Oleks meil veel vaid vikerkaarevärvilised naeratused olnud... Kohustuslik plaan B oli isegi olemas: kui kõht tühjaks läheb, siis marsime minu juurde ja laseme emmel kõhu täis sööta. Selle plaanikese voltisin täna siiski ilusasti kokku ja panin tagataskusse halvemaid hääletuspäevi ootama.
Nüüd on mul kohutav tahtmine jälle kuhugi seiklema minna. Pole üldse kauaks ega kaugele vaja. Näiteks Riia tundub täitsa tore koht olevat. Kes tuleb minuga kaasa? Pöidlad püsti ja läksime. Pakun välja 19.-20. või 26.-27. aprill. Ja ma räägin täitsa tõsiselt. Kaua ma ikka siin kodumaa metsade vahel kopitan :P Pealegi pidavat läti mehed vahvad olema, naised saunas rääkisid. Ja öömaja leiaksime me ehk ka, mul on üks potentsiaalne ohver juba välja valitud, ta lihtsalt ise veel ei tea.
Ja üldse oli mul kohutavalt (endal hakkab ka hirm) mõnus nädalavahetus, aga sellest ma enam kribada ei jaksa. Jah, vahest pean ka mina magama. Head ööd!/tere hommikust! - vali endale sobivam.

Tikuloogika

2008-03-12T15:08:00.002+02:00

Põletasin viirukit ja tikkudega tuli meelde, kuidas need Eestis on kõik sama pidi toosis. Hispaanias jälle mõlemat pidi. Et kuidas siis tegelikult mugavam on? Olulised mõtisklused tuleb alati blogida ;)

JEI!

2008-03-11T21:54:00.001+02:00

Mul on jälle nett!
Tengo internet :D

Tänane on pühendatud Piretile

2008-03-10T23:37:00.002+02:00

Ufomunad kapi tagataskus. Ja need teised sõnad selle taga. Elu on krdi ebaõiglane. Me peaksime grammatikas niiiii ühes grupis olema. Vähemalt jääb meile sel semestril Angela ja Cineclub. Homme koolis näeme.

Siis, kui ma kadunud olin

2008-03-10T18:22:00.011+02:00

En mi país, en mi tierra, normalmente se hace así

Pidu-pidu!

Trolla ja need teised lumised kohad. Innekõkkõ oll muna.

Zavood

Teretulemast Tartusse!

Veel üks vesipiip? Lo doh perroflauta auténticoh

Neleeeeee

Meil on kõige ilusamad vihmavarjud :D

Flan de patata

Erkile. Omas elemendis.

Põhja-Ida-Euroopa unitõbi

2008-02-09T20:03:00.000+02:00

Kogu aeg tahaks magada. Eriti päeval. See hallus on hullem kui pimedus. Tõusin täna 11 paiku ja sõin. Kell 12 läksin uuesti magama ja ärkasin alles 16.16. Ja kui ma ei maga (2 uinaku vahele jääv aeg), siis olen lihtsalt uimane. Helistage, kui kevad kätte jõuab! Seniks jään talveunne.

2008-02-06T01:18:00.001+02:00

Hoy me he encontrado a mi misma de nuevo, a la Anne de siempre. Y Siiri se tuvo que marchar.

No he roto nada. Ya soy capaz de tener conversaciones tontas pero divertidas por el messenger. No he hecho nuevos amigos ni perdido ninguno de los que tenía.

Los cielos grises y nublados sólo significan que no hace sol. No tienen ni pueden influir en mí. Nada de sentirme triste. Ni por no poder ir a esquiar.

Y ¡vivan los vecinos y el wifi suyo! Hoy llega hasta mi habitación/cueva/nido :D

2008-02-06T00:13:00.000+02:00

Täna sain ma õppetunni, mille tagajärjel jääb mulle korralikuks ajajupiks meelde, mille poolest erineb vastlaliug vastlalibisemisest ja vastlakukkumisest. Vastlaliug on pikk, lõbus ja mäest alla. Abivahendid: lumi ja kelk. Vastlalibisemiseks pole mäge vaja ning see võib lõppeda vastlakukkumisega. Abivahend: mõnus libe jäätunud porilomp ja piisavalt libedad talvesaapad. Vastlakukkumine on valus ja selle tagajärjel võib leida enda kehalt ilusaid siniseid märke.
Suur sinikas paremal põlvel - jah, sel aastal ma vastlakukkusin (enne libisesin ka). Vähemalt tõi ema kuklit :D

Nelelele

2008-02-04T21:35:00.000+02:00

karvaste hammastega hiina poiss;
munistuste d-efektiga kaup;
pistufo, ma ütlen :D

2008-02-03T18:43:00.001+02:00

Täna õnnestus mul isegi pseudoasjalik (filoloogihakatiste asjalikkus) olla. Jätsin oma uue sõbranna Siiri Mustamäele ja julgesin lõpuks koju tagasi minna. Tegin mõned grammatikaharjutused ja koristasin oma toa ära. Nüüd lähen ja üritan vähendada oma loodusvaenulikkust ning välja mõelda, kuidas sorteerida ning mis värvi prügikasti visata katkine vesipiip.

2008-02-02T13:48:00.001+02:00

Mõnus enesetunne, kaunis peegelpilt (muidugi mitte ainult) ja kõrge enesehinnang - täiskomplekt. Nüüd aitab. Päriselt. Saaks vaid enda eest peitu minna.
Ay de mi...

jackarneval

2008-02-01T15:29:00.001+02:00

A: kust sa need maskid said? K: ostsin kunagi, mõtlesin, et äkki läheb vaja. A: Näe, läkski!
päev hiljem... A: täna jõin küll litrid küljest

Ärgem joogem end loomadeks. Kohe maskid ette ja keegi ei näe ;)

ood ilma okasteta oravale

2008-01-22T04:09:00.000+02:00

tglt oli see teema juba ammu soolas. nii pool aastat tagasi. lihtsalt ei jõudnud postitamiseni.

täna olen ma tänulik statoili müüjatele, kes ilma idioodikaardi ja passita suitsu minusugusele jobule ei müü. see tähendab 4. päeva tubakavabana. (Y).

et siis head ööd. oma kahtlustega teid piinama ei hakka.
mmmuahhh!

2008-01-14T17:25:00.000+02:00

päevasõna: teoorik - inimene, kes peab praktikaks teooria põhjal tehtavat analüüsi.

2008-01-06T11:39:00.000+02:00

Täna hakkan normaalseks! Täna ei meeldi mulle ei hõõgvein ega vesipiip. Täna kirjutame me eksamitöö päriselt valmis. Täna on ilus päev.

Õiged viikingid ei jäta toitu järele

2008-01-03T18:15:00.000+02:00

Õiged viikingid ei pea nüüd täna õhtul rohkem sööma. Ega homse päeva jooksul. Asi oli kindlasti kuklis ja kindlasti mitte selles portsus, millest juba pool on rohkem kui piisavalt suur :D Aga õiged viikingid ei jäta toitu järele! Iseasi, kas meie isad lasagnet sõid.

2008-01-01T23:07:00.003+02:00

Super! Lihtsalt suurepärane!

2007-12-30T18:40:00.000+02:00

2007-12-28T19:18:00.000+02:00

Aquí estamos, en nuestro país frío, a 5 grados (y no bajo cero). Hoy estamos en otoño, los días soleados se parecen más bien a primavera. Si sigue así, tenemos que cortar el césped :S En mi país, normalmente, no se hace así. Estuve soñando con hacer un muñeco de nieve y esquiar. Bueno, ahora me he quedado con tres libros (dos en estonio y uno en O_o), escuchar música italiana, y aprender rumano, y DORMIR.

Ahora me voy, a una fiesta de cumpleaños. Ya escribiré a un cierto moro cuando regrese esta madrugada. Siguiendo su ejemplo ¿O sería el mío?

Para Victor

2007-12-17T22:33:00.000+02:00

Bss, y ya nos veremos otro día ;)

The Origins of the Estonian language

2007-12-17T14:34:00.001+02:00

The following text by Douglas Wells (And who, you may ask, is Douglas Wells?) has been circulating on the Internet and has a definite gnosiological value for learners of Estonian.

The Origins of the Estonian Language
I just celebrated my fifth year in Estonia and my fifth fruitless year trying to figure out how to correctly speak Estonian. I mean really, it wouldn't be so bad if Estonians weren't so smug about it. Oh, they will congratulate you on your good Estonian even if you can speak a few words, but deep inside they really don't want you to learn it!
They are so happy with their secret code and you can see it every time someone asks you "Oh, are you learning to speak Estonian?". Then comes the sly grin, the "You've got a snowball's chance in hell of learning OUR language" grin. This is quickly replaced by a faked look of concern as they say "Oh, its a very difficult language isn't it?". I think after this, they go off and laugh uncontrollably and give high-fives to other Estonians, but I haven't actually seen it happen.

I have decided to write an expose on the Estonian language. One time I sent my brother a tape of Estonian language and he asked me if Estonians have an obsession with sex. There is terviseks and ostmiseks and kasutamiseks, teadmiseks, parandamiseks and armastamiseks. All kinds of "seks". That, plus the fact that after five years, little kids still laugh when I speak Estonian has made me decide to tell all. The real story behind why Estonian is the way it is.

A long time ago, about 1000 or 1100 A.D. there three Estonian guys sitting around the campfire. Their names were Billy, Ray and Duke (bet you didn't know that these are real ancient Estonian names). It was winter time and they were bored. Billy spoke first. "Ya know Ray, what we need is a new language". "dang stright!" said Ray, "Talkin' this way is gettin' boring and besides everybody almost understands us. We need a language that's sooo crazy, soooooo complicated that nobody will ever understands what's going on!".

As the idea picked up steam, Duke piped up. "Lets do it this way, that you can't say he or she. That way you won't know if your talkin' about a man or woman. Also, we gotta think up names for people that give no clue to foreigners about their gender, names that change with the grammar so you never know what to call somebody". Ray nodded in approval "Yeah," he said thoughtfully "that's it. Then we can eliminate the future tense. Think of trying to ask someone out on date when you can't say the right name, whether it's a boy or girl or when it is going to happen!"

Billy, the smart one, was thinking in more technical terms already. "OK, let's make it this way, that when you learn a noun, you don't have to learn just one word but FOURTEEN. Yeah and instead of just saying that you are going to or from something, you have to change the noun in some weird way". Now Ray was excited and spilled his beer. "Yeah Yeah! And ... and ... the nouns can't change the same way, let's make like, a hundred different spelling groups that all change in different ways!". This appealed to Duke who added slyly, "Ya wanna make it real hard, a real nut-buster? Let's make it so all adjectives change, too. In boring old English, you say 'five small, red houses', 'small, red houses' and 'many small, red houses'. Small and red always stay the same but in our new language? Whoaaaa Nellie!". They exchange high fives all around and cracked a few beers. After that they started practicing how to say 'Oh, you're learning Estonian' without busting up laughing.

That's how Estonian came to be, hones!

2007-12-15T03:40:00.000+02:00

Kalev Chocolate Factory

2007-12-14T13:03:00.000+02:00

Kalev vahetab kommide ümbrispaberi välja.Kalevi kommivabrik kavatseb materjali muutmise abil lahendada nii elevust kui ka pahameelt tekitanud probleemi, et inimesed ei saa kompvekke uudsest pakendist kätte.

...

Turundusjuht ei täpsustanud kommide paberist kättesaamise lihtsamaks muutumise aega, kuid lubas, et see juhtub järgmise aasta jooksul.

http://www.postimees.ee

Jõulude ajal aga hoiame käärid ilusasti käepärast, et kommid ikka kätte saada.

Despedida Erasmus

2007-12-14T00:23:00.000+02:00

Otra vez. Pero me lo paso muy bien, fue divertida la fiesta. Y yo no tengo que irme de aqui.
Ya tengo mi primera amiga jienense. La encontre aqui en Tartu :D Se va de aqui manana, para Jaen. Por desgracia no tengo ninguna foto de la fiesta. Hicieron mas fotos de mi con la cahimba.
Llegamos tarde para la comida, pero no para el Vana Tallinn. Bueno, las galletas de navidad (las tipicas de Estonia que hicimos con Nele y Eliis antes de la fiesta) , no me mori por haberlas comido en casa de Nele. Me han salvado la vida.
Ahora mismo acabo de quitar la bandera espanola que me pintaron en la frente. El rojo y amarillo sobre mi camiseta siguen por alli. Los ERASMUS fueron a la discoteca en el modo Miro.
Y que sepais, soy una empollona. En el ultimo examen no hice ningun error en el ejercicio de subjuntivo :D:D:D (partiendo de risas) En otros ejercicios mas faciles me equivoque. No se nada del subjuntivo. !Viva la loteria!
NB! el safe mode me impide utilizar los tildes, el modo borracho me impide escribir bien.
Buenas noches y bss

2007-12-11T03:42:00.000+02:00

Täitsa masendav. Jälle on pea neli ja ma olen ikka veel üleval. Homme on itaalia keele ja hispaania keele grammatika tunnis kontrolltöö. Tekstianalüüsi niikuinii ei jõua (kell 10 on lihtsalt liiga varsti). Oeh, ma ütlen. Ikka selline mañana inimene. Mis must küll Eestis niimoodi (kas nii moosi) saab?!
Et siis magama, ja hommik on ikka varavarahommikust targem. Kui veel itaalia keeleks kuidagi valmistuda jõuaks, oleks lihtsalt super.
Jätkuvalt ootan pilte aka fotosüüdistusi vesipiibutamisest
Head ööd! Besicos.

2007-12-10T12:15:00.000+02:00

Hoy soy buena. He sido buena, a los niños buenos los pi(s)tufos que ayudan al Papá Noel ponen chocolate en la babucha. Está mañana estaba. A Nele traen aceitunas :D

Mañana tengo un día muy bueno:
un examen sobre el maldito subjuntivo, y dos de l'italiano. Perché?!
Menos mal que l'italiano mi piace molto :D

PÖFF y vicios

2007-12-08T02:33:00.000+02:00

PÖFF es un festival de cine. Es abreviatura de cuatro palabras y significa festival de cine de las noches oscuras. Ya vivimos la temporada más oscura de año.

En el festival se puede ver películas diferentes, toy harta de Hollywood (no confundir con Olivood)
Con Eliis hemos visto dos películas en dos días. Una me ha encantado. Estrellita. Os recomiendo a todos. Divertido, triste, pero sobre todo muy humano. Quiero volver a Slovenia. Ver la placa numerada de Ljubljana me daba tantas ganas de ir. De verdad, estoy obsesionada con este país. Un día me transladaré allí para vivir un tiempo y aprenderé la lengua para poder regresar aquí tranquilamente.

Después de no fumar cinco días fumé (cigarillos, muy mal). Ahora mismo no toy demasiado orgullosa de mí. Gente normal tiene calendario normal en la pared. Yo tengo uno de no fumar. Cada día sin fumar tiene una cara sonriendo. Para no hacerlo tan aburrido como mis los papeles con notas en instituto, tuve que fumar. Sí, estuve una empollona total hasta el bachillerato. Ahora el calendario tiene =) =) =) =) =) y =(

kopsupuhkus / pulmones de vacaciones

2007-12-04T22:52:00.001+02:00

7.detsember

...ja veel kaks:

5. detsember

Siiski-siiski. Leidsin veel ühe...kaks :D

4. detsember

Kui kellelgi on veel kauneid vesikapilte sellest sõltlasest, siis võib julgelt mulle saata. Hetkel on kollektsioon veel väga puudulik.
Lugejamäng: Mitu erinevat vesipiipu on piltidel?

Sí tienes más fotos de la chica en las fotos aka la maestra de cachimba, las puedes mandar a mí para completar la colección.

2007-12-02T06:25:00.000+02:00

hostias. estoy atontada. salí con tres compañeras y vimos a tres profesores de los cuatro que tenemos. y un montón de gente diciendo coño y cabron. ¿¡serán españoles!? los madrileños no me gustaron, se nota mi acento sureño si estoy borracha, jajaja. bueno ¡buenas noches!

2007-11-30T21:33:00.001+02:00

You Are Pretty Logical

You're a bit of a wizard when it comes to logic
While you don't have perfect logic, you logic is pretty darn good
Keep at it - you've got a lot of natural talent in this area!

How Logical Are You?

You Should Be An Aries

What's good about you: you're fearless about taking charge and grabbing the spotlight

What's bad about you: if you're annoyed, you're not going to hide it!

In love: you jump in quickly and don't mind risking your heart

In friendship, you're: likely to have a new best friend each month

Your ideal job: detective, butcher, or surgeon

Your sense of fashion: ultra trendy and sexy

You like to pig out on: appetizers, especially buffalo wings

What Sign Should You Be?

Your Dominant Thinking Style: Exploring

You thrive on the unknown and unpredictable. Novelty is your middle name.
You are a challenger. You tend to challenge common assumptions and beliefs.

An expert inventor and problem solver, you approach everything from new angles.
You show people how to question their models of the world.

What's Your Thinking Style?

Ainult head uudised

2007-11-28T00:58:00.000+02:00

Anne on tagasi. Puhanud ja rõõmus :) Siinkohal tahaks tänada Nelet, kes mulle süüa teeb; Piretit ja Malle, kellega veetsime ühe geniaalse hispanofiilide õhtupooliku; ja Mooni, kes mängis vaipa minu nõukakoopas. Täna oli ilus päev.
Loo moraal: katki ei ole tore. Üldse ei ole. Siis, kui sa oled nii üleväsinud, et ei suuda enam magama jääda. Siis, kui kõik kasvab üle pea. Siis, kui ei jaksa ega taha mitte midagi teha. Enam ei tee endaga nii.

2007-11-25T18:47:00.000+02:00

http://www.epl.ee/video/408993

...Intensiivne vangistus ei ole loomade loomulik eluviis ning põhjustab neile füüsilisi kannatusi ja psüühikahäireid, sealhulgas enesevigastamist, kannibalismi ja stereotüüpset käitumist...

palmisaarepidu

2007-11-23T00:46:00.001+02:00

palmiga ja palmita

2007-11-22T21:09:00.000+02:00

Una chica sentada en el suelo. Entre un montón de fotos. Vestida de bikini. Con la música muy alta. Sólo existe una explicación - Anne está arreglando sus cosas. Bienvenidos a Normalandia :D

2007-11-18T18:38:00.000+02:00

echo de menos

2007-10-29T09:11:00.000+02:00

Mul on kõige paremad sõbrad üldse!

P.S. Kalevi tiramisu kommid on nii head. Ja igal kommil on 'ava siit' ning nooleke peal :D

Illusioon

2007-10-17T12:40:00.000+03:00

Jälle sain linnukese kirja. Eile käisin ööklubis Illusioon, kus valiti välja rebaseneiu 2007. Nüüd on veel puudu Atlantis ja olekski kõik suuremad ja kuulsamad klubid üle vaadatud.
Eilseks olid mul muidugi suured plaanid: teha valmis kontrolltöö küsimused meie hispaania filoloogia rebastele ja ka vanne, tõlkida, tõlkida, tõlkida, lugeda läbi üks raamat. Nimekiri läks muidugi edasi ja lõppes vara voodisse pugemisega. Tehtud sain küsimused. Ja siis tuli Erki Illuka plaaniga. Rebasteteemaga see haakus ja minu jehuu-ma-sain-küsimused-tehtud enesetundega ka. Tudiplaan lükkus edasi, poole neljani hommikul, tõlkimine tänasesse päeva.
Ja pärast 2 õlut (2 ühe hinnaga, noh) jõudsin järeldusele, et autoga kutid ei ole lahedad. Üksi õlletada ka mitte. Aga Erkile annan andeks, Olivood ja need teised sõnad. Oliiviõli on paksem kui vesi. Elagu oliivivendlus!
Palju õnne rebaseneiule! Korraldajatele tänks tordi eest - oli hää. Siiamaani mõtlen, miks kõik kolm vooru olid tantsulised. Ka klubiskäimine võib mõtlikuks muuta.
Nüüd hakkan tõlkima, päriselt ja korralikult.
Kultuurireisi järgmine peatus Tallinn. Mitte ööklubi. Ma lähen pealinna Mooni ja Katuga teatrisse :D

Maailm

2007-10-16T00:30:00.002+03:00

Kohe teen reklaami. Minu ja Kätu lemmikoht Tartus. Inspireerib meid. 2 õlut hiljem olidki meil rebastele mõned kontrolltöö küsimused valmis mõeldud.

Nädalavahetus oli ka tore. Võõrustasin oma uues kodus esimest korda sõpru. Väljas käisime me hispaania stiilis. Prantsusepärane pannkoogikohvik, Itaalia restoran. Edasi Zavood lauajalgpalliks vajaliku žetooniga minu õlleklaasis. Kuigi õllemaitseline žetoon meie võistkonnale õnne ei toonud, oli lõbus ikkagi. Vähemalt kauplesime punased mehikesed välja :D Siis Maailma jäätisekokteilid - mmmmm. Johnny Depp ei meeldinud tol õhtul rahvale, seega liikusime ööklubi Tallinn kaudu, kus kaartiga maksta ei saanud, Place'i. Ja sel ajal, kui Madis ja Rasmus juba magusalt diivanil tudisid, jätkus meil Heikkiga juttu hommikuni. Läbi sai arutatud kogu loomariik. Kops oli ka koos, piibutamiste üle oli arvestus täitsa sassis. Appi tuli pärnaõie tee kahe ACC tableti ja meega.

Varahommikune jalutuskäik. Heikki unine nägu jäi jäädvustamata.

Et tulge mulle külla!

Jää kestma, Kalevite kange rahvas

2007-10-10T17:18:00.000+03:00

EESTI NSV HÜMN

Jää kestma, Kalevite kange rahvas,
ja seisa kaljuna, me kodumaa!
Ei vaibund kannatustes sinu vahvus,
end läbi sajanditest murdsid sa
ja tõusid õitsvaks sotsialismimaaks,
et päikene su päevadesse paista saaks.

Nüüd huuga, tehas, vili, nurmel vooga,
sirp, lõika, alasile, haamer, löö!
Nõukogu elu, tuksu võimsa hooga,
too õnne rahvale, me tubli töö!
Me Liidu rahvaste ja riike seas
sa, Eesti, sammu esimeste kindlas reas!

Sa kõrgel leninlikku lippu kannad
ja julgelt kommunismi rada käid.
Partei me sammudele suuna annab
ja võidult võitudele viib ta meid.
Ta kindlal juhtimisel kasva sa
ja tugevaks ning kauniks saa, me kodumaa!

Vot sellelt vahvalt netilehelt saab laulu ka: http://www.zone.ee/stemugram/?leht=eestinsv

Tänase päeva sõna: esseesse. No kohe üldse ei tea, mida sinna kirjutada.

2007-09-30T13:56:00.000+03:00

säravvalge naeratus

2007-09-22T17:08:00.001+03:00

Colgate :D
Keskendumisraskused õppimisel. Tuunisin ära oma naeratuse. Pimestav! Tuunimiseks pole isegi Photoshopi vaja, vana hea Paint sobib täitsa hästi.

Lihtsalt hea

2007-09-17T02:06:00.000+03:00

On võtta kaasa klaaspurgitäis teed ja minna keskööl Mooniga jõe äärde kiikpingile vesipiipu tegema. Tartu on mõnus, Eestimaa on mõnus. Eelistame eestimaist!

*Soe villane tekk, mille peal istuda.
*Vesipiip. Pärast tapa süsi, tral-lal-la.
*Tartune pühapäevaöö.
*Kiikpink.
*Jõgi.
*Purgitäis piparmünditeed ühe saialilleõiega. Nii on hoopis ilusam. Muhvi või söepanni asemel töötab ka hästi.
*Moonike.
*Seljas soe jope ja käes uued ilusad soojad villased sõrmikud.
*Seljataga mõnus nädalavahetus.

Mul on hea, lihtsalt hea :) Nüüd lähen tuttu.

2007-08-24T22:14:00.000+03:00

Strateegiliselt tüütu. Sellises kohas asub minu kodu. Peale kahte tundi tallataksot Mustamäele pole selles mitte mingit kahtlust. Tagasi linna sõitsin juba trolliga. Aiiii!!! Plätud ja lahtine metallist põrandaliist ei ole hea kooslus. Aga nüüd olen ma verise varbaga reede õhtul Viru keskuse juures hänginud(raha mul ei olnud, muidu oleks chillinud).

Vorstisoojendajast niipalju, et järgmisel päeval leidis Nele selle külmkapist. Vorsti oli otseloomulikult keegi ära söönud.

Kiretist ja vorstisoojendajast

2007-07-17T00:17:00.000+03:00

Kui alustada päris algusest, siis vorstisoojendaja puhul Adaverest. Seal heegeldasin ma oma päris esimese vorstisoojendaja. Sellise mõnusa maavillase. Värvidest eelistasin sel korral naturaalvalget, rohelist ja sädelevroosat. Prototüübi paigaldasime ka koheselt külmkapis olevale sobivas suuruses vorstijupile. Jah, kohe näha, et tööõpetuse tundidest põhikoolis on eesti neiudele kasu.
Tahaksin tänada Nelet, kes varustas vajalike materjalidega (naturaalvalge, rohelise ja sädelevroosa lõngaga).

P.S. Loodan, et selle avastas järgmisel päeval mõni huumorimeelega isik.

Kiret. Sellise nimega mõtlesin ühel kaugel päeval karistada oma esimest tütart.
Veel soovitusi: Piret ja Kired.

la clase de geografía

2007-07-16T21:42:00.000+03:00

Así vivimos los hermanos rubios en Estonia. Todavía una Eliis nos hace falta. ¡Qué vuelva ya!

Sauna Fever

2007-07-06T23:39:00.000+03:00

Discover the secrets of sauna.

Durante los próximos días 23 estudiantes europeos visitarán un monton de saunas diferentes. Cada día por lo menos una. Los días 16 y 17 ellos mismos van a construir su propia sauna. Ya están aquí. Bebiendo con los estudiantes estonios culpables por el curso. Es uno de los cursos de verano.

3 españoles también participan. Antes los vi. Así que he practicado mi español :D En realidad hablamos en ingles para que todo el mundo se enterase. Practiqué mi apañó hace cinco minutos cuando una amiga me llamó. Quiso que hablara con Irene en español. Que estaba totalmente borracha. Entendí que estába fatal(eso me dijo ella misma). No enteré mucho más, parece que el español borracho me da fatal. Pero ella estará mejor. Dormida en el sofá de un culpable. No os preocupéis, está en buenas manos. Volverá como nueva. Beberá menos ;)

Hablando con ella, noté que me faltaron algunas de las eses.

Pero bueno, mañana iré a la casa de campo de una amiga. A la sauna. Con mi cervecita. Cinco horas en tren más siete kilómetros en bici. Tengo que levantarme a las 6 o antes. Probablemente uno de los viajes más largos que se puede hacer en Estonia. Pero sí, vale la pena.
He marcado el camino desde Tallinn en rojo.

Ahora hay una película española en la tele. Con subtítulos en estonio. Palabras encadenadas, España 2003. La voy a ver un poquito y luego me acostaré.

Buenas noches. Besos.

Muru

2007-07-05T15:02:00.000+03:00

Enam ei ole see Katu aias liiiiiiiiiiga pikk. Mõnusalt lühike ja pehme. Just niitsin ära. Eee...koduaias peaks ka sedasi tegema.
Mina olengi odav abitööjõud. Öömaja ja hommikusöögi eest valmis teie aedadest muru niitma ;)

Purks

2007-07-04T15:37:00.000+03:00

Kennuga üleeile mõlgutasime purksimõtteid:
mulgipurks - purksi Mulgimaa eri. Eks ikka mulgikapsa, hapukoore ja musta leivaga.
Hetkel on Katu juures käsil teine faas - testimine.
Putka paneksime püsti Imavere risti kahe näoga mulgi kõrvale. Teate küll, seisab, suur naeratus kummalgi näol, Tallinn-Tartu maantee ääres u 110 kilomeetril.

1 video

2007-06-28T20:57:00.000+03:00

Niimoodi eesti-hispaania ühiskeelselt kirjutades. Hispaaniast nõuti hispaaniakeelse blogimise jätkamist. Et sealgi meelelahutust vaja. Eks mõnel päeval võib siit ka eesti keeles midagi leida. Ausõna.

Ay de mí

2007-06-28T15:33:00.000+03:00

En sólo diez días se me ha olvidado el apañó. Las cosas de apañó van empeaorando. Pronto hablaré con las eses y otras letras. Pero Victor me prometió que corregiera mi escritura. ¿Dónde estás, Camionero? Mi estonio también me falla. ¡Ay de mí! ay-ay-ay ay-ay-ay... No me duele, estoy escuchando la ay-ay canción de Chambao.

¡Qué palabrotas en mí blog! Arriba se ve la cara de palabrotas en mi blog. Habla bien. :D:D:D

Nele y yo todavía no nos hemos recuperado de Jaén. Hablamos todavía en voz alta, aunque todo el mundo se entere. El otro día compramos fideos en un supermercado. Después de decir que esos fideos son tan picantes que vamos a tener tanto moco que... pues, me dió cuenta que sería mejor no hablar de esas cosas en público.

Cuando llegamos, mis amigos vinieron al aeropuerto con globos y Vana Tallinn. Mi madre dijo que toda la gente rara que estaba en el aeropuerto estaba esperando a mí. Parece que todavía mis amigos raros me quieren. Ni me dejan descansar en casa. Tuve que ir a un concierto el día siguiente con uno. El día de San Juan celebramos con Nele a 73 km de Tallinn. Una parte de la compañía fue en bici, las chicas perras fumadoras (Nele y Anne) fueron en coche de otro amigo. Cuando el coche empezó a hacer un ruido extraño, subimos la música. El coche sobrevivió la ida y la vuelta y el ruido no nos molestó nada. Nos hacía falta la canción de dragones y mazmorras. Ya he visto el nido de Nele en Tartu y la casa en Adavere.

He dejado de fumar. Nele también. Los cigarillos ya no fumamos. Por fin nos acabaron los diez paquetes que compramos en el aeropuerto de Madrid. Hay que comprar diez a la vez o no fumar. ¡Qué verguenza! Ahora soy una chica buena.

Recogí mi bici del taller ayer. Del taller más lejano desde mi casa. No tengo ní idea porque mi madre la llevó allí. Más de diez kilómetros contra el viento. Menos mal que estuvo lloviendo :D Mi madre en coche llegó a casa diez minutos antes que yo. Ay, que soy hevi :D Que sepáis, no me mojé.

Anne. Nivel inicial. Abrazos.

Nunca iba pero siguen enviando sus correos. Los italianos:

Chicos y chicas Erasmus,
HOY DIA 28 (a partir de las 11 de la noche) hay una fiesta erasmus al pub
"ABACO" (se encuentra a lado del Talisman, cerca el "Avengue").
Para todos los erasmus las entrada es gratuita y ademas hay una descuento de
1 euro cada copa entregando una invitaciones que deberèis pedir a nosotros
la misma noche!
Besos a todos...
Luigi,Fabio!

ps. insertadnos nuestro correo electronico para ser contactados cuando
habràn nuevas fiestas..!!

2007-06-26T00:05:00.000+03:00

He decidido seguir con mi blog, aunque nadie lo lea. Ahora no me da tiempo. Mañana, escribiré más. Estoy con Nele y sus amigos. Con buena gente. Estonia está bien :D y nada aburrido. He ido a un concierto en una isla, ya tengo una habitación en un piso de estudiantes en Tartu, he viajado por Estonia, y las otras palabras. No echo Jaén pero de menos a mis amigos que conocí en España. Os echo de menos. Os gustaría ahora aquí. Cuando tengáis ganas de escapar el/la calooooooo estáis bienvenidos.
Abrazos y besos.

Nele ja Triiiiiiiiiiinu ja Anne

2007-06-20T01:51:00.001+03:00

Las chicas en Berlin. Ya no queda cerveza pero lo estamos pasando muy bien. En la zona zero, en limbo: ya lejos de Jaén y todavía lejos de Estonia.
¡A-cei-tu-nas!

La entrada número 80

2007-06-18T16:25:00.000+03:00

De mayor quiero ser...
...pompera

Dos chicas buenas.

Dos chicas que se van.

Depué de 18 media tohtá.

Qué me preguntan mis amigos españoles:

¿Cuándo te vas?

¿Cuándo vas a tu tierra?

¿Cuándo vas a Estonia?

¿Cuándo te vas?

Ya, ya me voy.

¡Hasta pronto, amigos!

Abrasos y besos.

Burn, Baltics, Burn!

2007-06-18T01:34:00.000+03:00

Leidsin ühe väga kauni artikli:
www.exile.ru/2007-May-18/burn_baltics_burn.html

for years now I've been expecting the Russian-speaking minorities in Latvia and Estonia to burn shit down.

I think the Baltic people are fucking Neanderthals for the way they turned on their Russian minority, once it was clear that the Russians were defenseless and coulde be smacked around with impunity. Given the choice between walking upright like the Westerners they claim to be, or behaving like knuckle-dragging monkeys, the Estonians and Latvians chose old-style European village fascism. And for that, I believe they should be booted out of NATO and the keys to their borders handed back to Russia to do with as they please.

A tiny group of about 30 Latvian nerds and paranoid-schizophrenics, protected by a phalanx of riot cops, marched skittishly to the edge of the monument square. The Russians spotted them and made their way in groups to the edge of the square, at first out of sheer curiousity. Suddenly the atmosphere turned from festive anticipation to wounded fury, the kind of anger that comes from the guts. The cops tried to protect the small, frightened group of Latvian nerds as the Russian crowd pushed, whistled, and yelled, "Fashisti! Fashisti!"

The Latvian, including a few vid-gamer types, pale skinny twerps, and weird old women, received official government permission to hold their march. They waited until the police secured a cordon for them, then moved nervously into the large concrete square, towads the Soviet memorials. The Latvians got as far as they could push through, about half way to the base of the monument, before the laws of density brought the crowds to a completely standstill. It was like rugby with two different strategies: numbers for the Russians, weapons and shields for the cops/nationalists.

The front-line Russians were big guys, who looked like jocks and cops, but were remarkably orderly and reasonable. Both sides knew how dangerous the situation was; and unlike in Tallin, where the cops behaved like flat-out Pinochet fascists, worse even than the OMON in Moscow.
The Russians' anger was real; there were young and old, men and women, athlete types and intellectuals.

Y las otras palabras bonitas. Escribir algo así. No sé, no me salen las palabras para comentar algo tan feo.

Jälle ülikoolis.

2007-06-13T15:10:00.000+03:00

Ma suutsin lausa kaks päeva ülikoolist eemale hoida. Nüüd siis lihtsalt oma lõbuks raamatut lugemas. Nele soovitas. 22. juunini ei saa ma siit ühtegi raamatut laenutada. Kunagi aprillis jäin tagastamisega hiljaks. Iga üleläinud päev raamatu kohta tähendab päevast laenutuskeeldu. Kolm raamatut oli.

Neile, kes mu peale praegu mõtlevad, tahan öelda, et võtke vabamalt. Terve hommikupooliku olen luksunud. Hakkan juba väsima.

Kuri plaan

2007-06-12T23:02:00.000+03:00

Seisneb selles, et ma tahan tagasi jõudes vähemalt alguses kõik oma sõbrad ja pereliikmed hispaania moodi läbi musitada. Ja eesti moodi kõvasti kallistada. Kallistamine on palju mõnusam.

Kardan, et sa pead septembris siia tagasi tulema, et eksamit uuesti teha - sellise sõnumi saatis täna üks Jaéni ülikooli õppejõud. Okeika - oli minu vastu-sms. Kohe helistas ka. Eksamist sain tegelikult täitsa läbi, tahtis mind ehmatada. Aga sul on ju täitsa ükskõik- lisas pettunult. Ma siis tema rahustamiseks ütlesin, et mul on siiani päris hirmus :D Aga homme näitab meile oma New Yorgi reisi pilte. Viiendal avenüül õpetas keegi talle sellise ilusa fraasi - rääkimine hõbe, vaikimine kuld. Kui kohvris oleks rohkem ruumi ja inimlikumad tingimused, siis võtaks eesti tsikid ta Eestisse kaasa.

Ära anda jõuluvanakostüüm, kollane päkapikumüts, suur pehme täring, mõned hispaaniakeelsed raamatud, pann diameetriga 35 cm, 2 taignarulli, 2/3 liitrisest dušigeelist, monopoli lauamäng, pinksireketid, söömispulgad, ilus teetass, magamiskott, kaltsuvaip jne. Kätte saab Virgen de Cuadros 3, 4 izq, Jaén, Hispaania. Ülevaade Jaéni külalisüliõpilase maisest varandusest.

Veider

2007-06-09T21:13:00.000+03:00

Nüüd asju vaikselt asju kokku tõmmates ei olegi nagu millestki kirjutada. Teha on veel üks eksam ja esitada üks töö. Täna sorteerisin oma asju. Ühed viskasin minema, teised kohvrisse ja kolmandad ärakinkimishunnikusse. Järgmisel nädalal peaks tegema lahtiste usete päevad oma korteris. Kui kellelegi midagi minu asjadest meeldib, siis annan hea meelega ära. Need pole asjad, mida ma enam ei vaja. Ruumi pole ja punkt.

Palav on ka. Mitte midagi ei taha ega suuda teha. Poes käimisest suuremat karistust on raske välja mõelda. See ilm kõlbab ainult siis, kui rannas olla. Meie ainuke meri on oliivimeri. Asju lõpetada ka ei meeldi. Ühesõnaga nüüd tahaks juba koju. Kohe! Mõte ei ole enam Jaénis niikuinii.

Oluline info

2007-06-01T15:08:00.000+03:00

Madrid (Terminal 1) To Berlin Schoenefeld
flight 4512; dep. Tue 19 Jun 20:00 arr.
Tue 19 Jun 23:00

Berlin Schoenefeld To Tallinn
flight 4605; dep. Wed 20 Jun 12:15
arr. Wed 20 Jun 15:05

Kujutage siis ise ette, mis seisukorras j6uavad kohale senjoriita Nele ja senjoriita Anne. P2rast l6busat vahepeatust Berliinis. Aga n2ha tahan ma teid ikkagi. Pidu algab lennujaamas ja l2heb edasi Peetri kylas yhes teatavas eramus.
20. juunininini.

P.S. Andke teada, mis te 20. juuni plaanist arvate. N2iteks j2tke siia samasse kommentaar. E-kirju v6ib ka saata. Emme tahab teada, kui palju tikuv6ileibu vaja vorpida ;) Onju, emme?!

P.P.S. t2na tegin 2ra eksami number 2.

Erasmus andaluusia variandis on peaaegu nagu eestikeelne s6na eramu.
Vale, tapa, sea, supiste - eesti ja hispaania keele yhised s6nad. Tere on ka olemas, nimi Teresa lyhemalt.

viimane

2007-05-31T14:22:00.001+03:00

Ei, see ei ole mu viimane sissekanne. Loodetavasti. Lihtsalt on nyyd k2tte j6udnud igasuguste viimaste aeg. T2na oli minu viimane t66p2ev Bailéni koolis. Eile viimane loeng. Kyll ma homseks midagi v2lja m6tlen. Ainult viimane eksam on veel kaugel. Eile oli esimene, homme on j2rgmine ja siis j22b veel kaks.
Kuidas mulle ei meeldi asju l6petada. Eriti selliseid suuri ja toredaid. Lihtsalt 6elda tsauka ja 2ra tulla. 9 kuud on ikka p2ris suur jupp. Kuu, kolm n2dalat, peaaegu kolm. Ajaarvestus k2ib juba sedasi. Alguses oli n2dal, kuu, kaks kuud.
Ja lapsed olid mulle teinud suure-suure postri, kus on k6igi nimed peal, 4 klassi. Kohutavalt armas. Iga grupp andis selle (sama!) oma inglise keele tunni ajal yle. Mis sest, et ma yllatust uuesti ja uuesti m2ngima pidin. Kui meie esimeseks lapseks (Mooniga kahepeale) j22b Sillekas, siis need 120 siinset jagavad minu lapse teist auv22rset kohta. Sydamesse pugenud ja omaks tunnistatud.
Aga nyyd l6petan melanhooliahoo. Naine, v6ta ennast kokku ja hakka eksamiks 6ppima! Vot nii teengi. Aga enne ostan endale midagi n2mmut. Viimane t66p2ev t2hendab ka palgap2eva :D

de régimen

2007-05-27T17:35:00.000+03:00

Otra vez. Pero este mes no tiene nada que ver con zanahorias y chocolate. No me quedan. Esta semana como yogú y patatas. Patatas a lo pobre. Porque pobres estudiantes no tienen dinero para comprar huevos y hacer una tortilla de patatas. Para beber tenemos té :D

La expresión de la semana:
bolsa de por si acaso - Puedes encontrarlas por ejemplo en los aviones. De papel es más chula que de plástico. La puedes llevar siempre contigo en tu bolso o bolsillo. Por si acaso.

Catástrofes

2007-05-25T12:28:00.000+03:00

Naturales y nacionales. Estoy hablando de las lluvias y la política. Para mi proximo cumpleaños quiero una barca (A). Para viajar de Jaén a Madrid, por los campos de Castilla la Mancha y en Sevilla. Pero hablando en serio me da pena ver las casas y los campos inundados.
Hablando de la política. Ya entiendo mejor porque los andaluces no van a ir a votar. Es un desastre de verdad.
El partido PP: Jaén ha cambiado. Parece que ya está bien y no hay que hacer más.
PSOE promete hacer más. Organiza conciertos. ¡¡¡Tres!!! días antes de las elecciones. Con los malabaristas y chuches. Ayer lo ví en mi barrio.
Los Verdes tampoco dicen nada. Verdes es verdad - no me convence.
No es que me interese la política. Me sorprende que esa farsa se puede llamar la política.

ACSO. En la escuela infantil lo tenemos. Sobre la mesa de la sala de los profesores. Es un caja sobre la que han escrito ASCO. Con mayúsculas y varias veces. Es una empresa francesa, con el nombre ese. Tiene su gracia, eh.

¡no se bebe en la universidad!

2007-05-24T14:46:00.000+03:00

¡Comportaos bien!
y el miercoles que viene ¿qué hacemos?

Veel yks kolmap2ev

2007-05-24T13:24:00.000+03:00

ehk kuidas mulle meeldib Jaéni ylikoolis. Eriti kolmap2eviti. Ega ma muidu 8:30-19:00 seal veedaks. Sel korral 6nnestus mul lausa kolmes loengus k2ia ja tunnikese raamatukogus 6ppida. Siis j6udis kohale unine Andrea. Nende itaalia poiste tavaline seisund, kes neli 66d j2rjest magamisele arvutim2ngu eelistavad. Meie kui tublid yli6pilased asusimegi kohe unematiga v6itlusesse. Kohvikus. Kohe yhines meiega ka Eliis.
Nonii. Edasi olid meil suured plaanid - ylikoolimurule 6ppima. V6idukalt l2bitud 50 meetri pikkune takistusrada(tsau-tsau-tsau-tere-tsau), asjad v2lja otsitud ja...ja kutse kohvikusse 6lut jooma. Niimoodi Eliis ja Andrea mind yksi 6ppima j2tsidki. Sel hetkel oli veel lootust...siis j6udsid kohale informaatikud.
Paistab, et Marius hoiatas mind t2itsa 6ige asja eest. Igasuguste kahtlaste informaatikute siis. Kohe j6uame nimelt selle osani, kuidas me avalikus kohas 6lut joome ja vahele j22me. Ylikooli territooriumil ja ylikooli turvameestele. Nimed pandi kirja ja 6lu v6eti 2ra. M6lemad pudelid. Niikuinii j6id selle p2rast ise 2ra.
Enda vabanduseks v6in vaid 6elda, et eks keegi peab ju erasmuslaste mainet ka hoidma - mina olengi 6ige v2lisyli6pilane, joon p2ise p2eva ajal ylikoolis 6lut ;) Aga tegelikult oleks nad enne nimede pidanud kindlaks tegema selle, kes j6id. Yhe tyybi ainuke syy oli seltskonnas viibimine. Ta ei tarbigi alkoholi. Enda p2rast on h2bi ka, aga ainult h2sti tsipa.
Neljast olin ma j2lle kohvikus. Eliisi ja Cristinaga(6ppej6ust s6brants v6i s6brantsist 6ppej6ud). Tolknesin veel ylikooli territooriumil. T2pselt nii kaua, kuni vihma sadama hakkas. Ja kuna vihmaga on teadaolevalt Hispaanias liiga kole koju minna, siis lubas Cristina mul oma kabinetti netipunktina kasutada.
Ja mis siis, et ylikoolis 6ppet66ga tegeleda v6imatu on. V2hemalt lapsel on tore ja huvitav ja naljakas ja l6bus :D