kommentaarid

Nii tore oli täna oma blogist teie omasid lugeda :) :) :)
Ma siis kommenteerin vastu ka.

Bibi ja Moon sobiksid ilmselt siia oma lõunauinakutega väga hästi. Siin paistab keset päeva kogu elu seiskuvat. Poed on ühest nelja-viieni kinni, teised asutused vist ka. Ainult ülikooli raamatukogu on lahti :) Elu algab umbes seitsme paiku, siis minnakse kodust välja, kasvõi maja ette pingile istuma ja naabritega juttu rääkima. Ja nii on kuni keskööni. Isegi lapsi ei sunnita varem tuppa. Aga ilmselt ei pea neid siin ka lõunauinakule sundima. Emme, issi, vanaema ja kõik teised pereliikmed tudivad lihtsalt rõõmsalt koos.

Ja siis veel Aurast. Eile käisime Eliisiga ujumas. Oli see vast ettevõtmine - ujula nimelt asub linna teises otsas (Tartusuurune linn). Kohale jõudes olime juba täitsa väsinud, aga kui nii kaugele läinud, siis ei saa niisama ka tagasi tulla. Ja muidugi ei olnud meil ujumismütse ega teadnud me, et see vajalik on. Meie basseinis ujuma, töötaja tulema ja selgitama, et kohustuslik olema. Mina naeratama ja ütlema, et ei teadma. Aga töötaja nii armas olema ja tooma. St mina sain ujumismütsi, aga kuna teist ei olnud, siis Eliisile anti kilesuss. Selline, nagu meil haiglates kasutatakse, aga roheline :D Uut trendi sellest ilmselt ei saa, aga minul igatahes oli väga lõbus. Pilti me ka ei teinud, aga kui kellelgi kujutlusvõimest puudu tuleb, siis kilesuss ei maksa üldse palju ja peeglid on ka juba ammu leiutatud ;)

Ja meid üritatakse ka ära osta. Homme on jälle ERASMUSe pidu. Ja taaskord lubati kuulutusel tasuta jooke :) Ja värvilised lehed on ka toredad. Seostuvad kohe Tartuga ja eelmise aasta imeilusa sügisega. Siin värvilisi lehti ei ole (peale nende, mis stendidel midagi kuulutavad), vist ei tule ka. Kallistan teid ja olete väga-väga-väga toredad. Ja kui tulete, siis võtke bikiinid kaasa. Isegi kui väljas liiga külm on, siis ujulasse saame ikka minna ;)

Ja ebasotsiaalsele Mattiasele. Mina ilmateadet ei jälgi. Pole lihtsalt vaja. Iga päev paistab päike. Hommikul on soe, nii 20 kraadi, siis kahepaiku läheb palavaks, 30 ringis, ja seitsmest on mõnus, see tähendab 24 kraadi.

Ja siis veel õnnestus Alexit (mõtles, kas Prantsusmaa, Eesti, Itaalia) veenda Eesti kasuks otsustama :) Ta uuris oma Eestis vahetuses olevalt sõbralt ka ja on Tartust juba ette vaimustuses. Ilmselt talvele mitte mõeldes :P Aga Eesti ja Tartu mulle lihtsalt väga meeldima ja siis head reklaami tegema.

Ja siis ma käin ikka loengutes ja saan aru, mida õppejõud räägivad (kõikidest detailidest muidugi mitte, aga see polegi oluline). Ja naljakad on need ka. Eriti el español hablado. Ehk siis kuidas hispaanlased räägivad. Täna toodi meile näide selle kohta, kuidas käitub hispaanlane, kui ta kellegi juurde õhtust sööma läheb. Kui ta tahab üksteist ära minna, siis mis te arvate, mis kell ta seda ütleb? 5 minutit varem? 10? Pool tundi? Ei, seda on vaja tund varem teavitada. "Nüüd ma hakkan ennast minema sättima". Ja siis sa lähed, iga 10 minuti pärast sammukese uksele lähemale, samal ajal jood veel klaasikese ja mainid, et sa pead minema. Ja siis sa jõuad ukseni, ja ikka veel lähed, ja kutsud lifti, ja kutsud teist korda ja veel kolmandatki. Loo moraal: ära mine nagu eestlane. Sa pead ikka näitama, kui tore sul oli ja et sa tahaks veel jääda, aga pead ju. Muidu tunneb hispaanlane ennast väga halvasti. Mõtleb, et kas sinuga juhtus midagi, või sulle ei meeldinud, või midagi veel hullemat.

Eestlased pigem laseks kohe jalga, et mitte uut sõpra väsitada ega tüütada. Vot sellised me siis Euroopa erinevates otsades oleme. Stereotüüpselt vaikne eestlane, viisakas inglane ja emotsionaalne vehkiv ja seletav hispaanlane. Aga vähemasti praegu on mul hea vabandus oma vaikimisele - ma ei oska lihtsalt piisavalt kiiresti reageerida, et mugavalt tundide kaupa vestelda.

Ja ühesõnaga ma nüüd lõpetan. Jälle samad kaks põhjust: esiteks, mul on kõht tühi, ja teiseks, olen ma raamatukogus ja lihtsalt ei saa kauem kribada.